„Everything Code“ on makromajanduslik raamistik, mis selgitab turutsükleid, seostades demograafilisi näitajaid, võla kasvu, likviidsustingimusi ja äritegevust varade hindadega krüptovaluuta-, aktsia- ja maailmaturgudel.
Kasuta multichain-i Bitcoin.com rahakoti rakendus, mida miljonid kasutajad usaldavad bitcoini ja populaarsemate krüptovaluutade turvaliseks ostmiseks, müümiseks, vahetamiseks ja haldamiseks.
Ülevaade
Alates 2008. aastast on maailmamajandus astunud faasi, mida Global Macro Investori analüütikud nimetavad Likviidsuse ajastu. Vastavalt „Kõikide asjade kood“, seda uut keskkonda on kõige parem mõista ühe lihtsa võrrandi abil:
SKP kasv = rahvastiku kasv + tootlikkuse kasv + võla kasv.
Kuna rahvastiku kasv aeglustub ja tootlikkus on jäänud samale tasemele, on võla suurenemine muutunud SKP peamiseks tõukejõuks. Selle võla katmiseks suunavad valitsused ja keskpangad likviidsus rahandussüsteemi kvantitatiivse leevendamise, eelarvekulutuste ja bilansi laiendamise kaudu.
Selle tulemuseks on struktuuriline muutus: turud on muutunud likviidsusest tingitud, mitte tootlikkusest lähtuv. Aktsiad, võlakirjad, kinnisvara ja isegi Bitcoin nüüd tõusevad ja langevad need üheskoos vastavalt ülemaailmse likviidsuse muutustele.
See raamistik on kiiresti muutunud üheks enim arutatud makromajanduslikuks mudeliks, mille abil mõista Bitcoini hinnatsüklid ning finantsturgude üldine rütm.
Video: Miks likviidsus mõjutab turutsükleid
Järgnev lühivideo annab ülevaatliku selgituse „Everything Code’i“ põhimõtetest, selgitades, kuidas likviidsus, võladünaamika ja makromajanduslikud tingimused mõjutavad turutsükleid nii bitcoini, krüptovaluutade kui ka traditsiooniliste varade puhul.
Kuidas „The Everything Code“ toimib
Selle mudeli aluseks on tähelepanek, et Varade tootlikkust määravad likviidsusvood, mitte traditsioonilised fundamentaalsed näitajad. Raoul Pal ja Julien Bittel kirjeldavad seda dünaamikat kui ennustavat ahelat:
Finantstingimused → Likviidsus → ISM (majandustsükkel) → Varade hinnad
- Finantstingimused (nagu intressimäärad, dollari tugevus ja krediidimarginaalid) mõjutavad likviidsuse pakkumist.
- Likviidsus, mida mõõdetakse keskpanga bilansside ja riigikassa tehingute kaudu, mõjutab ISM tööstusindeks, mis on majandustegevuse peamine näitaja.
- Varade hinnad - aktsiad, võlakirjad ja krüpto - reageerivad ISM-i ja likviidsuse muutustele viivitusega.
Ajalooliselt eelneb likviidsus ISM-indeksile umbes kuue kuu võrra ning ISM-indeks varade tootlusele umbes üheksa kuu võrra. See selgitab, miks turud tõusevad sageli enne majandusandmete paranemist ja miks langusperioodid algavad juba siis, kui SKP näib veel tugev.
Likviidsuse ajastu
Pärast 2008. aastat on võlg asendanud reaalmajanduse kasvu. Madalad intressimäärad ja keskpankade sekkumine on muutnud likviidsuse loomise maailmamajanduse püsivaks tunnusjooneks.
Enne 2008. aastat oli majanduskasvu peamiseks mootoriks tootlikkuse kasv ja tööjõu suurenemine. Finantskriisist alates on rahvastiku vananemine ja innovatsiooni aeglustumine aga pannud majandused sõltuvusse võlakoormuse suurenemisest. Maksejõuetuse vältimiseks ja majanduskasvu säilitamiseks reageerivad poliitikakujundajad igale majanduslangusele uute likviidsuslahendustega.
See tekitab korduva tsükli:
- Likviidsuse suurenemine → varade inflatsioon → rahapoliitika karmistamine → majanduskasvu aeglustumine → uuesti suurenev likviidsus.
Iga suurem tõusuturg ja langusturg alates 2008. aastast – alates aktsiatest ja kinnisvarast kuni Bitcoini – on võimalik jälgida seda rütmi. See selgitab ka, miks traditsiooniline diversifitseerimine on kaotanud oma tähtsuse: kui likviidsus suureneb, tõusevad peaaegu kõik varad üheaegselt; kui see väheneb, langevad peaaegu kõik.
Bitcoin ja „The Everything Code“
Bitcoin sobib raamistikku „The Everything Code“ kahel erineval viisil.
Esiteks toimib see nagu makrolikviidsusega vara. Alates 2013. aastast on bitcoini hind näidanud tugevat seost ülemaailmse M2 rahapakkumise ja keskpankade bilanssidega. Kui likviidsus suureneb, tõuseb bitcoini hind; kui likviidsus väheneb, langeb see.
Teiseks toimib Bitcoin kui võrgu kasutuselevõtu ressurss mida reguleerib Metcalfe’i seadus, mille kohaselt võrgu väärtus kasvab kasutajate arvu ruudu võrra. Bitcoini kasutuselevõtu laienedes suureneb selle fundamentaalne väärtus sõltumata lühiajalistest likviidsuse kõikumistest.
Nende kahe teguri – likviidsustsüklite ja kasutajate poolt kasutuselevõtu – kokkupuutepunkt selgitab, miks Bitcoinil esinevad mitmeaastased tõus- ja langustsüklid. Likviidsus määrab rütmi; kasutuselevõtt võimendab selle ulatust.
2021. aasta lühendatud tsükkel
2021. aasta tsükkel pakkus selle mudeli jaoks ühe selgemaid praktilisi katseid. Paljud eeldasid nelja-aastase poolevähendamise ajakava põhjal, et Bitcoini tõusuturg jätkub ka 2022. aastal. Selle asemel jõudsid hinnad haripunkti 2021. aasta novembris ja järgnes pikaajaline langus.
Raamatu „The Everything Code“ kohaselt oli põhjus lihtne: ülemaailmne likviidsus saavutas haripunkti 2021. aasta märtsis kui keskpangad hakkasid stimuleerivaid meetmeid järk-järgult vähendama ja USA rahandusministeerium taastas oma sularahareserve.
Tsükli ennetähtaegse lõppemise põhjuseks oli likviidsus, mitte pooleks jagamise mehhanism. Seevastu varasemad tsüklid – 2013. ja 2017. aasta – langesid kokku likviidsuse suurenemise faasidega, mille käigus ühtisid nii makromajanduslikud kui ka pakkumispoolsed mõjud.
See vaatenurk annab uue raamistuse Bitcoini poole vähendamine narratiiv kui üks tegur, mitte peamine mõjutaja.
Järgmine likviidsustsükkel (2024–2026)
„Everything Code“ mudeli kohaselt astub maailm alates 2026. aastast uude laienemisfaasi. Umbes 9 triljoni dollari suurune USA valitsuse võlg tuleb järgmise aasta jooksul refinantseerida, mis nõuab uusi likviidsussüsti turgude stabiliseerimiseks.
Keskpangad on juba hakanud finantstingimusi leevendama, et leevendada refinantseerimisega seotud survet ja vältida süsteemset stressi. Kui mudel peab paika, võib see likviidsuslaine pikendada praegust tsüklit kuni 2026. aasta lõpp, luues selle, mida Global Macro Investor nimetab „banaanitsooniks“ – likviidsuse laienemise paraboolse lõppfaasi.
Bitcoini puhul tähendab see likviidsuse kasvu ja võrgu kasutuselevõtu võimalikku kooskõla, mis meenutab varasemaid makromajanduslikke tõusutsükleid.
„The Everything Code“ mõistmise eelised
- Makro selgus: Aitab investoritel ja analüütikutel asetada Bitcoini liikumised globaalsete finantstingimuste konteksti, mitte vaadelda neid eraldiseisvate krüptovaluuta sündmustena.
- Tsükli prognoosimine: Pakub struktureeritud meetodit, mille abil on võimalik ette näha, millal turud võivad liikuda riskivalmidusest riskikartlikkusele.
- Ülevaade portfellist: Selgitab, miks traditsiooniline portfelli hajutamine on kaotanud oma tähtsuse ja miks digitaalsed varad on muutunud globaalse likviidsuse kõrge beetaga väljendusvormideks.
- Turgudevaheline teadlikkus: Seostab bitcoini aktsiate, võlakirjade ja toorainetega, tuues esile nende ühise sõltuvuse likviidsusvoogudest.
Riskid ja piirangud
Kuigi mudel on võimas, on sellel ka piirangud.
- Lihtsustamisega seotud risk: Võrrand (SKP = rahvaarv + tootlikkus + võlg) ei arvesta geopoliitiliste šokkide, tehnoloogiliste läbimurrete ega tarneahela häiretega.
- Poliitiline ebakindlus: Keskpangad võivad oma strateegiat ootamatult muuta, mis raskendab likviidsuse prognoosimist.
- Tootlikkuse taastumine: Tehisintellekti või automatiseerimise areng võiks taastada tootlikkusel põhineva majanduskasvu, nõrgendades sellega mudeli eeldusi.
Nendel põhjustel tuleks raamatut „The Everything Code“ vaadelda pigem raamistikuna, mitte deterministliku ennustusvahendina.
„The Everything Code’i“ võrdlus teiste mudelitega
| Mudel | Keskendumine | Põhimuutuja | Seos Bitcoiniga |
|---|---|---|---|
| „Kõikide asjade kood“ | Makrolikviidsus | Võlg ja keskpanga likviidsus | Selgitab Bitcoini seost ülemaailmse rahapakkumisega |
| Krediidiimpulsi mudel | Laenukasv | Uute laenude väljastamine | Täiendab raamatut „The Everything Code“, jälgides erasektori finantsvõimendust |
| Poolitustsükli mudel | Tarnedünaamika | Bitcoini emissioonimäär | Selgitab pikaajalist pakkumise nappust, kuid jätab makromajandusliku likviidsuse tähelepanuta |
| Varude ja voogude mudel | Nappusel põhinev hindamine | Ringluses olev pakkumine vs. uus emissioon | Kasulik nappuse analüüsimiseks, pärast 2021. aastat vähem täpne |
See võrdlus näitab, et makrolikviidsusmudelid annavad Bitcoini tulemuslikkuse kohta paremini reaalajas selgituse kui puhtalt ahelasisesed või emissioonil põhinevad näitajad.
Järeldus: likviidsus kui peamine muutuja
Raamat „The Everything Code“ koondab kümne aasta pikkuse makroevolutsiooni üheks ideeks: Likviidsus on kõige alus.
Alates 2008. aastast on kasvav võlakoormus ja poliitiliste meetmete tulemusel tekkinud likviidsus asendanud orgaanilise kasvu ülemaailmsete turgude alusena. Selle ülemineku ajal tekkinud Bitcoin sai loomulikult nii likviidsuse suurenemise peegelduseks kui ka sellest kasu saajaks.
Seda raamistikku mõistes saavad analüütikud tõlgendada bitcoini mitte spekulatiivse erandina, vaid osana palju suuremast ülemaailmsest likviidsustsüklist – tsüklist, mis määrab varade käitumist ka 2026. aastal ja edaspidi.
